20. sajandi keskel ja teises pooles olid vinüülplaadid levinuimad helikandjad, mida 80ndatel hakkasid asendama MC kassetid ja muud analooghelikandjad, millele lisandusid 90ndate lõpus ja käesoleva sajandi alguses CD-d ning sealt edasi teised digitaalsed kuulamisvõimalused. Ent sellest hoolimata on viimase kümne aasta jooksul hakanud vinüülide populaarsus järjest kasvama.

Muusikatehnoloogia ettevõte Buzzangel Music avaldas käesoleva aasta alguses USA muusika tarbimise statistika, mille järgi on Ameerika ühendriikides CD-de müük järjest kahanenud, see-eest aga vinüülide ostmine juba aastaid tõusuteel, moodustades füüsilisel kujul helikandjate müügist 13,7%. Kusjuures on huvitav tähelepanek, et kui kolm aastat tagasi oli 65% ning 2017. aastal 54% müüdud vinüülidest rokkmuusikaplaadid, siis möödunud aastal oli see langenud juba 42 protsendile. Sellest võib järeldada, et järjest enam ostavad vinüülplaate ka teiste muusikastiilide kuulajad, eriti jõudsalt suureneb näiteks popmuusika osakaal. Teiste seas on oma albumeid hakanud vinüülidena välja andma tuntud popstaarid nagu Ed Sheeran, Taylor Swift ning räppar Drake.

Seega on arengud välja viinud selleni, et üha enam inimesi avastab enda jaoks muusika vinüülplaatidel. Mida aga peaks iga huviline teadma, enne kui vinüülplaatide maailma ukse avab? Oleme selleks kokku pannud vinüülivõhiku ABC.

1. Miks valida just vinüülplaat? Paljud melomaanid peavad vinüülplaadi heli kõige kvaliteetsemaks, sest analoogheli on sarnasem live-esitusega. Vinüüli heli on naturaalsem, ehedam, ning avaram kui heli CD-l, seda seepärast, et vinüülplaadilt on võimalik taasaesitada rohkem erinevaid sagedusi kui näiteks CD-l või enim levinuimates helifailides (nt MP3).

2. Kuidas jõuab heli plaadile ja plaadilt kõrva? Esmalt lõigatakse helirada spiraalselt vasest matriitsplaadile – välimisest servast ühtlase kiirusega plaadi keskkoha poole. Seega jäädvustatakse helilaine graveeringuna matriitsile. Seejärel hakatakse matriitsiga pressima vinüülist heliplaate. Kui vinüülplaat on valmis ja plaadimängijasse panna, siis plaadile pressitud muusika taasesitamiseks paigutatakse kindla kiirusega pöörlevale plaadile helipea nõel, mis mööda helivagusid liikudes heli kuuldavale toob. Helipea on ühendatud võimendiga, mis helisignaali kuuldavaks muudab.

3. Mis on erinevas mõõdus ja kaalus vinüülide vahe? Vinüülplaatide mõõdud on erinevad, kuid üldiselt on LP ehk albumi diameeter 12“ (300 mm), EP-plaadi diameeter 10“ (250 mm) ja singelplaadi diameeter 7“ (175 mm). Kaalu osas tasub eelistada raskemaid, 180–220-grammiseid vinüülplaate, mis on müravabamad ning mis ei kulu taasesitamisel nii kergesti. Kuid tuleb meeles pidada, et mida raskem plaat, seda rohkem kulub materjali ning seda kallim on ka plaadi tootmise hind. Hea kvaliteet on alati kallim.

4. Milline vinüülplaadimängija valida? Valikul tuleb silmas pidada paljusid aspekte – kas seade on automaatse või poolautomaatse mehhanismiga (ehk kas mängija tõstab heli lõppedes ise nõela plaadilt), kas kõlarid on sisse ehitatud või on vaja kõlareid ja võimendit lisaks jne. See, kas kõlarid on sisse ehitatud või mitte, mõjutab väga palju heli kvaliteeti. Kui kõlarid tuleb ise juurde ühendada, siis üldiselt on tegu juba kvaliteetsema seadmega. Sisse ehitatud kõlarid on enamasti mõeldud laiatarbe kasutuseks, mis reeglina on kehvema helikvaliteediga. Üldiselt jäävad paremad mängijad veidi kallimasse hinnaklassi (alates 300 eurot). Keskmise hinnaklassi hinnad algavad 160 eurost. Mõistlik on minna ise poodi ning tutvuda erinevates hinnaklassides vinüülimängijate võimalustega. Sellest kirjutame peagi Vaiguviiuli blogis ka lähemalt.

5. Kuidas panna plaat mängima? Vinüülplaadi välisservas on u 6 mm laiune ala, kuhu pole heli salvestatud. Plaati mängima pannes langetatakse nõel esmalt sinna alasse, et mitte kahjustada helivagusid. Lugude vahel on vinüülplaadil tavaliselt 1 mm laiune n-ö helivaba vahe, mida on üldjuhul ka silmaga näha, nii on võimalik asetada plaadimängija nõel soovitud loo algusse. Ka keskosas on ilma helita osa, kuhu jõudes enamik plaadimängijatest tõstab nõela üles ja plaat lõpetab pöörlemise. Kui seda automaatselt ei toimu, jääb plaat keerlema seni, kuni see manuaalselt peatatakse ja välja võetakse.

6.  Kuidas hoida vinüülplaate? Vinüülplaate tuleb hoida püstises asendis külg-külje kõrval – just nagu raamatuid riiulis. Sellisel juhul ei lange vinüülidele raskust, mis võiks helivagusid kahjustada. Samuti tasub neid hoida ilusti ümbrises ja antistaatilises kileümbrises, sest kriimud on kerged tekkima ning tolmu raske täielikult eemaldada. Tolm ja kriimud aga kahjustavad heli kvaliteetset taasesitamist plaadilt (nõel võib hüppama hakata või ühte kohta toppama jääda). Lisaks tuleb plaate kaitsta kõrgete temperatuuride eest, otsesest päikesevalgusest ning liiga pingul ümbristest, mis võiksid tingida plaatide kõverdumise. Samuti tuleb regulaarselt vinüülimängija nõela vahetada, kui ilmnevad esimesed helimoonutused kõrgematel sagedustel

7. Kui kaua saab ühte vinüüli taasesitada? Iga taasesitus kahjustab natuke plaati, kahjustuse ulatus sõltub nii plaadi kvaliteedist kui ka kasutatavast plaadimängijast. Plaati hästi hoides võib vinüüliplaadi eluiga olla väga pikk. Et oma vinüülplaatide eluiga pikendada, järgi eelmises punktis antud nõuandeid.