Nagu paljud muudki head asjad, tõi ka pungi ENSV-sse Soome televisioon. 1970. aastate keskel kõigi mässuliste noorte iidoliks kujunenud pungi lipulaev Sex Pistols kandis küll tugevalt vasakpoolset maailmavaadet, ent ometi võideldi NSVL-is raevukalt selle pungiliku väljenduse vastu. Võimude pahameelest hoolimata leidsid siinsed noored ühisosa briti punkaritega eeskätt ekstravagantses riietuses ning tülgastumuses võimu vastu, mis sümboliseeris kõike halli, üksluiset, rõhuvat ja juhmi.     

Seisan üksi mere ääres,
 jalas kollased sandaalid,
valged merevahust sääred,
hüüan: elagu skandaalid!

                                             Propeller Kadrioru staadionil 22. septembril 1980. (Foto: T. Heinloo/ ERR)

Esimese tähena tormas Eesti pungitaevasse just Propeller. Bänd sündis 1979. aastal naljaga küll pooleks jämmimisest, ent kuna peaaegu iseenesest hakkasid tekkima terviklikud laulud, jõuti 1980. aasta kevadel ka kontsertide andmiseni. Andekad lood eeskätt Peeter Malkovilt, Urmas Alenderilt ja Peeter Volkonskilt, sekka Albert Trapeeži (Leonhard Lapin) uuendusliku luule esitamine ning Volkonski igatpidi piiripealsed mõtteimprovisatsioonid lugulaulude vahel tõid Propale suve jooksul ülikiiresti suure populaarsuse, millega paraku kaasnes ka teatav skandaalsus. Publik võttis viimast nii nende metsikust fantaasiast kui geniaalsest ridade vahele peidetud võimuritele ärapanemisest.

Viin on ainus ju, mis raha eest võid saada, 
kartmata, et tehtud kulutus. 
Ajurakkudega maksad sellel laadal, 
kukub meelest eksistentsi tulutus.

Kui Propelleri eksistentsi ühe sõnaga kirjeldada, oleks see ilmselt üdini irooniline paroodia. Iroonia nii võimu kui ühiskonna, aga ka iseenda ja – tagatipuks – pungigi suhtes. Nii palju, kui Propeller on punkbänd, on ta ka punkbändi irooniline paroodia. Samuti – kui reeglina punkbände on iseloomustanud pehmelt öeldes kehv pillimänguoskus, siis Propa on alati koosnenud eranditult professionaalsetest ja leidlikest muusikutest, mis on ka põhjuseks, miks on nende lood juba esimestest taktidest eksimatult äratuntavad.

Järgnege meile armas rahvas, me viime teid läbi punase mere, üles mägedesse,               kus põlevad lõkked ja elavad ilusad inimesed!

Propelleri tegutsemise saatuslikuks kulminatsiooniks kujunes 22. september 1980. Kadrioru (tollal Dünamo) staadionil toimus Eesti Raadio ja ETV jalgpallimatš. Mängu eel, vaheajal ja lõpus oli välja kuulutatud Propelleri esinemine. Kui ühe seti ajal osa publikust bändi ümber murule näppu viskama kogunes, tabas võimukandjaid korralik šokk ning nad otsustasid viimase seti keelata. Propeller pakkis küll asjad kokku ja lahkus rahumeelselt, kuid võimurid olid valearvestuse teinud ja ise sellest arugi saamata lumepalli veerema pannud. Juba mõnda aega noorte seas käärinud pahameel venestuse jmt vastu pääses paisu tagant välja ning päädis stiihilise meeleavaldusega, mille tagajärjed mõjutasid kultuurisfääri veel pikalt.

Sel sõnal on kodune kõla, 
tal saba ja sarved ja pää, 
ütled kurat ja sirguvad õlad,
ja tuju on korraga hää.                                                   

Propeller Saaremaa rockipäevadel 1982. aastal. (Foto: H. Maripuu)

Vaatamata sellele, et Propelleril sündmustes otsest rolli polnud, keelati neil edaspidi koos Peeter Volkonskiga esineda. Ja kuigi aeg-ajalt astuti Propelleri lugudega hiljemgi üles, siis üldiselt muutus Propeller ikkagi progerokki mängivaks instrumentaalansambliks Kaseke. Avalikult esineti algkooseisus uuesti alles 23. septembril 1990. Tolle päeva iroonilise ampsuna toodi bänd kohale ja viidi pärast ära kollases miilitsasidrunis. Sealt edasi on Propeller pidevalt tegutsenud ja andnud nii väiksemaid kui suuremaid kontserte – Rock Summeri ja Rabarocki pealavadeni välja. 

Armas Karuks, kallis Karuks, 
meie saame aita, 
võta kas või seitse 
meie nalja endale, 
me oleme ikkagi 
vabariigi kõige parem punt,         
sellepärast et meil on 
niivõrd kaunid näod                
(kõigil eranditult, 
välja arvatud Alender)!

                                                                        Peeter Volkonski ja Riho Sibul 21. sajandil. (Foto: P. Malkovi erakogu)

Esimese helikandjani jõudis Propeller alles 1995. aastal, kui ilmus nende album „XV“. 2005. aastal tähistati veerandsajandit tegevuse alustamisest plaadiga „25: hõbepulm! Jube julm!“. Tänavused kaksikplaat ja kontserdid on aga pühendatud juba 40 tegevusaasta täitumisele!