Enne, kui avaldame, millised uued ja põnevad projektid meil 2019. aastaks muusikasõpradele valmis on sätitud, on õige hetk heita pilk Vaiguviiuli esimesele tegutsemisaastale.

Välja sai antud hulk Eesti väärtmuusikat ning sellega käisime sisse täiesti uue raja.

Selleks, et suurimatest rõõmudest ja kõige ootamatutest väljakutsetest teada saada, küsisime meie meeskonna liikmetelt kolm küsimust:

1.  Milline Vaiguviiuli esimese tegevusaasta plaatidest on Sulle
kõige südamelähedasem ja miks?

2.  Mis oli Sulle selle aasta suurim väljakutse Vaiguviiulis?

3.  Mida põnevat ootad uuelt aastalt?

1. Arvan, et praeguseni on kõige südamelähedasem Ruja topeltplaat "Põhi, lõuna, ida, lääs..." ning seda mitmel põhjusel. Esiteks õnnestus teha äärmiselt põnev sissevaade Ruja 1970. aastate II poole muusikasse, mida oli albumi ilmumiseni tuntud oluliselt vähem. Lisaks tuli vanades
lintides tuhnides välja sellist materjali, millest isegi elusolevatel Ruja liikmetel enam aimu polnud. Nii saigi põhiplaadi kõrvale tehtud kontsertvõtetega ning filmi- ja teatrimuusikaga plaat, lisaks oli vinüülidega kaasas veel boonus-CD, kuhu oli talletatud helilõigud Ruja tööst helistuudios ning nende toonase helirežissööri Mati Braueri kommentaarid Ruja muusikale. Kokkuvõttes on see uskumatu materjal, mille suurust ma vist siiani päriselt ei mõista. Oluliseks teeb selle albumi minu jaoks ka see, et see oli esimene, mille me produtseerisime – saime palju asju teha esimest korda: sisukaks saatesõnaks uurimistööd teha, kujunduseks senitundmatut fotomaterjali otsida ja valida jne. Kokku oli see uskumatu teekond koos Ruja liikmetega bändi kõige põnevamasse tegevusperioodi.

2. Väljakutseid on olnud sedavõrd palju, et kõik ületatud takistused isegi ei meenu enam. Esmajärgus nimetaksin kohati keerulisi läbirääkimisi kunagiste bändide liikmetega, et nende muusikaalbum üleüldse ilmuda võiks – sageli on vaja leida kuldne kesktee väga erinevatele seisukohtadele. Samuti meenub hulk ettenägematuid sündmusi, mis tõid kaasa sügiseste plaatide valmimise hilinemise. Kokkuvõttes oleme kõigist neist takistustest ja väljakutsetest palju õppinud ning loodetavasti ka targemaks saanud, mis võimaldab meil edaspidi sujuvamalt ja ettenägelikumalt tegutseda.

3. Kuna põnevat on töös päris palju, siis ootan seda, et kõik plaanitud albumid parimas sisus ja vormis ka kuulajateni jõuaksid. Samuti loodan, et meil on jätkuvalt võimalust eesti väärtmuusikat avaldada ning sellega kõigile muusikagurmaanidele rõõmu valmistada.

1.  Kuna mina isiklikult ei ole nii suur progefänn, oli minu jaoks kõige südamelähedasem teha  koostööd Metro Luminaliga. "Ainult rottidele" oli mulle täiskasvanuks saamise aastatel väga oluline album, mida toona sai kuulatud väga küsitava kvaliteediga mp3-delt, mis olid kusagilt kelleltki saadud, ning mille CD-d otsisin 2000. aastate alguses tulutult taga. Saada nüüd võimalus kuulata seda hoopis vinüülilt - see oli midagi muud. Nii-öelda "vana aja" fännina olin natuke skeptiline uue albumi osas, et kas ja kuidas see kõik uue koosseisuga kõlama hakkab - aga pean tunnistama, et nüüdseks olen "Üheksast viieni" albumit kuulanud palju rohkem kui "Rottidele" albumit ning see on saanud minu viimase mitme aasta lemmikalbumiks üldse. Kartsin, et Robini liiga hea lauluhääl teeb selle asja äkki liiga ilusaks, aga vastupidi: see sobib üllatavalt hästi ja kogu komplekt on – nagu Mihkel ütles – küpsem, kaotamata seejuures algset kõla.

2. Esimene tegutsemisaasta tõi neid väljakutseid ikka hoolega. Leiutame meeskonnaga alatasa jalgratast - kellegil meist pole ju varasemalt selle valdkonnaga kokkupuudet

olnud, pealegi tegeleme plaadistamisega kõikide muude tööde ja toimetuste kõrvalt ning
peamiselt puhtast entusiasmi naiivsusest kantuna. On ju palju öeldud, et kui tagantjärgi teaks, mis kõik võib valesti minna, ei hakkaks keegi vist midagi uut ette võtmagi... Kõige valusam oli kindlasti ajaplaneerimine ning erinevate ootamatute ja ootuspäraste teguritega arvestama õppimine - mitmed plaadid said viimasel minutil vabrikusse ning jõudsid seetõttu tellijateni oodatust palju hiljem. See oli väga kurb ning elasime seda raskelt üle. Praeguseks oleme otsustanud, et enne, kui vabrik on öelnud kindla kuupäeva, me midagi välja ei kuuluta!

3.  Oi, seda on nii palju! Mul on hea meel, et need plaadid, mis on tulnud, on saanud palju head tagasisidet. Loodan, et ka see, mis tulekul, on teistele sama põnev kui meile. Raske on rääkida, kuna just äsja seletasin, miks me ei soovi ühtegi töös olevat projekti liiga vara tutvustada, nii et see paneb natuke keerutama, aga: ühe punklegendi juubelplaat koos kontsertidega saab olema väga põnev; samuti on minu jaoks väga südamelähedane üks natuke teistsugune projekt, millega loodame toetada üht eesti muusikakultuuri alustalasid (natuke klassikalisemat ning rahvakultuurilisemat laadi). Sinna vahele on meil pikitud ühtteist veel nii progefännidele kui ka mõned sellist, mida naudivad pigem ehk vanema levimuusika austajad. Eeskätt loodan ma 2019. aastalt seda, et me saaksime jätkata Eesti väärtmuusika välja andmist ning et üha enam inimesi võiksid nautida muusika kuulamist kui omaette rituaali.

MERKE MARIA
Vaiguviiuli kommunikatsioonispetsialist

1.  Minu möödunud aasta lemmikplaadiks sai Vaiko Epliku helesinine vinüül "Varielu". Esiteks meeldib mulle väga Vaiko muusika ning sellel plaadil on just üks minu lemmiklugu, teiseks näeb see plaat lihtsalt nii superkihvt välja!

2.  Kõige suurem väljakutse oli ilmselt see, et kõik oli nii uus ja me tegime selle protsessi läbi esimest korda. Ehk mul polnud alguses õrna aimugi, kuidas see plaadi väljaandmine päriselt ikkagi käib. Ja kuna aega selleks tuli leida mitme muu töö ja tegemise kõrvalt, siis oligi keeruline just planeerimine ja kohanemine. Päris palju sai maad kombata ja avastada.

3.  Uusi plaate ja laulupidu! Nüüd on lõpuks ratas veerema saadud ja eesolev aasta tõotab tulla veel põnevam. Loodan koostööd paljude erinevate artistidega, et see muusika meie vinüülikogus oleks veel kirjum.

PRIIT 
Vaiguviiuli helirežissöör

1.  Kindlasti on mulle esimese aasta kõige lähedasem Kasekese plaatide komplekt, kuna olin ise selle grupi asutaja ning mängisin seal bassi. Peale selle on mulle selline instrumentaalmuusika eriti südamelähedane.

2.  Tõenäoliselt nõudis kõige suuremat pingutust just Kasekese DVD kontsertmaterjali heli taastamine.

3. Ootan palju head vana eesti muusikat ja selle uuestisündi Vaiguviiuli helikandjatel.