Muusikat mängib DJ. Aga kuidas? Miks? Intervjuu Kaspar Augiga.
See oli umbes 5 aastat tagasi. Suhteliselt lühikest aega olen muusikat avalikult mänginud, aga selleni jõudsin vist tänu Tartu linnafestivali UIT korraldajatele, kes tegid mingil ajal Genialistide Klubi ja Tartu Uue Teatri vahele hoovi nimega Uus Õu. Seal toimusid pinksiturniirid, mille taustaks lasid mängijad ise muusikat. Sealt see algas ja edasi läks.
2. Millised on Su žanrilised eelistused?
Kui n-ö päris pidudel hakkasin mängima, siis alustasin täitsa klassikalise disco'ga ja oli tugevalt esiplaanil USA soul-funk teema. Täna mängin peamiselt house’i või siis disco-house’i (muideks, Frankie Knuckles olevat öelnud, et house on disco kättemaks). Tegelikult oleneb sündmusest ka palju ja sellest kohast, kus ma mängin, aga mitte kunagi ei mängi ma sellist muusikast, mis mulle endale ei meeldiks. Viimasel ajal olen lisanud 80ndate Italo disco ja electro vibe’i, millest võib lõpuks jõuda techno’ni, aga viimast ma reeglina ei mängi. 70–80ndate popmuusika on ka täiesti hindamatu õige sündmuse jaoks.
3. Mis on Sinu jaoks DJ-ameti parimad küljed ehk miks seda teed?
Jagatud emotsioon ja rõõm, mis publikuga tekib, on omamoodi suhtlus ja kirjeldamatult hea tunne. Inimeste reaktsioone, mis on loodetavasti positiivsed, on tore jälgida. Kirjeldamatult hea tunne. Lisaks on see ala, kus ei ole võimalik mitte edasi areneda, sest toimub pidev muusikaalane harimine, uute artistide leidmine ja nii enda mängutehnika kui riistvara areng. Huvitav ja fun, alati uus sündmus, uued inimesed, uued teised DJ-d, kes inspireerivad, hästi palju vaheldusrikkust.
4. Paljud arvavad, et DJ ei tee muud, kui vajutab „Play” nuppu ja „saadab pikalt” need, kes soovilugusid küsivad. Kirjelda oma tööprotsessi, mis kirjeldatud arvamuse ümber lükkaks.
See, kui DJ on kohal ja mängib, siis see on jäämäe tipp, suurem töö on telgitagustes, alates uute muusikapalade avastamisest. Kas või nt filmi- ja seriaalimuusikast huvitava muusika otsimine, mis mulle isiklikult väga meeldib.
Mina teen DJ-na enamiku tööst ette ära. Lugu tuleb hankida, kui oled midagi head leidnud, osta ja salvestada fail või plaat. Siis kaustadesse jagamine, sorteerimine. 100% valmis playlist’i ei tee ma kunagi, on vaid ette valmistatud lokatsioonide, peo- või žanripõhised kaustad. Samamoodi lugude kokku sobitamine ning katsetamine, kas nende mix sobib. See on töö, mis võtab tohutult aega võrreldes sellega, kui lähed peole ja teed oma keikka ära. Teisalt on ka mänguline ettearvamatuse efekt, millega peab arvestama – kunagi ei õnnestu mängida ainult ettevalmistatud lugusid, sest kui on ikka albaanlased peol ja juhtumisi on soovitud albaania poplugu olemas ja seda on sobilik mängida, siis ma mängin seda, sest nad on toredad inimesed. Ootamatusi on palju. Tehnikat peab ka tundma. Osades lokatsioonides ja pidudel ei pruugi teada, mis tehnika seal on, aga baasteadmised peavad kõigest olema.
5. Kas diskor (ja Sina isiklikult) peab kodus plaadikeerutamist kuidagi harjutama? Kas selleks elukutseks peaks olema teatavad eeldused?
Minu arvates
peab tahtma õppida ja areneda, peab meeldima uue muusika avastamine.
Mina näiteks laulda ei oska, pilli ei mängi, aga muusikat mängida
meeldib. Miks mul plaadimängimine välja tuleb? Ei tea, mis eeldused
selleks mul on. Ilmselt on peamine ikkagi huvi asja vastu. Empaatiat
peab samuti olema, et publikuga suhestuda ning natuke ka
enesekindlust ja meelekindlust, et see ei kõigutaks, kui tantsivate
inimeste keskel keegi lava ees pead raputab. Umbes sellist kokteili on
ehk vaja. Harjutan kodus küll, aga seda võiks alati rohkem teha.
6. Kirjelda tehnikaparki, mida DJ töös kasutad ning kui võimalik, selgita, miks üks või teine seadeldis on vajalik?
Mul on ees üks mikserpult, mis võimaldab kokku miksida 2–4 kanalit; üle kahe korraga pole ise küll siiani veel mänginud. Siis on CDJ-d (multimeediamängijad Pioneerilt), mis võtavad nii mälupulga kui ka CD sisse. CD-d pole ma isiklikult kunagi kasutanud. On ka olemas XDJ-sid, kus pole üldse CD võimalust, ainult mälupulk. Vinüülimängijad ka, pidudel reeglina Technics-id, aga kodus on mul üks Audio-Technica AT-LP1240, mida väga kiidan. Monitorkõlarid on olulised, et ise puldi taga kuuleksin, mis helidega toimub. Konkreetsed klapid, mis heli-isolatsiooni võimaldavad, et ma järgmist lugu ette kuuleks, sest monitorist kuulen seda, mida rahvas kuuleb, klappidest siis kas ainult järgmist lugu või siis seda, kuidas uue loo sisse miksimine kõlaks. Teinekord on keskkond ikkagi nii vali, et monitoridest pole abi, siis peabki klappe kasutama.
7. On keskpärane õhtu – millise koguse muusikat selleks ette pead valmistama?
Alati umbes 300 lugu mälupulgal kaustades. Digi-DJ maailmas on see väga väike number. Vahetan seal (kaustades) lugusid tihti, sest osad lood muutuvad tüütavaks ja tihti leian kusagilt jälle midagi uut juurde. Pideva muutuse kõrval on aga umbes 50 lugu algusest peale olnud ja jäänud. Kui vinüülplaate lisaks kaasa võtan, siis 20 vinüüli kõige rohkem. See on jälle see koht, et päris lõpuni ja detailselt playlist’i ette ei mõtle, kohal olles selgub, milline atmosfäär on ja millised lood sobivad.
8. Mis on üks viga, mida enamik DJ-sid teevad?
Universaalseid vigu on raske välja tuua. Need „vead“ on väga individuaalsed ja mina kellelegi midagi ette ei taha kirjutada. Võib-olla üks enamräägitud vigadest on red line’imine ehk muusika mängimine nii valjult, et heli ei kõla enam puhtalt või on lihtsalt talumatult vali. Vahel arvatakse, et mida valjem muusika, seda parem, aga minu meelest teatud helitasemest see ei ole nii. On ka ette tulnud kõnesid vähema kogemusega DJ’delt, kes ei ole ennast eelnevalt helitehnikaga piisavalt kurssi viinud ja satuvad keset keikkat lihtsate tehniliste probleemide ette. Seda juhtus muidugi ka mu endaga ja alguses ongi see peaaegu vältimatu.
10. Kas võib öelda, et plaadikeerutamises on ka oma koolkonnad?
Mina vist
päris nii ei ütleks, aga on erinevat tüüpi DJ-d: pulma DJ-d,
sünnipäeva DJ-d, kelle ülesanne on publikut alati lõbustada ja
õhtut juhtida, lisaks raadio DJ-d. Mõni teeb vahet „selectal“
ja DJ-l – olen kuulnud DJ-d ütlemas, et ma ei ole DJ, ma ei
miksi, ma lihtsalt valin lugusid. Siis on veel turntable-istid,
die hard mängin-ainult-vinüüle suhtumisega; siis
minu-tüüpi, kes enamasti soovilugusid ei mängi, v.a kui mul see
olemas on ja see tõesti parajasti sobib. Kui mul ikka seda lugu
võtta ei ole, siis ei saa. Tehniliselt on muidugi võimalik Spotify
või lihtsalt telefonist lugu käima panna, kui see inimesel koos
aux-kaabliga olemas on, aga sel hetkel pole juba ajaliselt mõeldav
hakata talle seletama, miks tema pakutud helikandjal olev lugu ei ole
sobilik, alates kas või tehnilisest kvaliteedist –
failimaht peaks
üsna suur olema, et kannataks mängida –
lõpetades kontseptuaalse
vaatega. Pigem lepin sellega, et ei saa ühe inimese soovi täita,
kuigi mõistan tema tundeid.
11. Mis on Sinu ambitsioon diskorina? Kas soovid selles vallas kaugemale jõuda või teed seda pigem hobina?
Tahaksin, et jätkuvalt pidutele mängima kutsutakse, ka uutesse kohtadesse, uutele sündmustele ja et leitakse, et suudan endiselt publiku meelt lahutada head muusikat mängides. Praegu olen Tartus mänginud Genialistide klubis, Naiivis, Kivi baaris, Ula baaris, Autovabaduse puiesteel, Täikapoes Sergei ja mõnel erisündmusel; lisaks on õnnestunud ka Filmilindifestivalil ja ühes Tallinna Vanalinna baaris mängida. Üldiselt olen endale kehv promo-tegija, siiani kaalun, kas peaks Facebook’i lehe tegema...
12. Millised kolm plaati alati endaga keikkale kaasa võtad?
Moodyman „Shades of Jae“
-
Madonna „Like a Prayer“ (üks remixidega versioon)
-
„Groove of ESSR: Funk, Disco, Jazz from Soviet Estonia“
13. Kas Sul on n-ö signatuurlaul, mida alati mängid? Kui ei, siis mis see võiks olla? Miks?
Ei ole ja
pole ka võimalik öelda. Kõik sõltub tujudest, emotsionaalsest
seisundist ja nt sellest, millega eelmine DJ lõpetab. See oleks
igav, tahan, et oleks erinevust.
Mingi aeg mängisin suht tihti Doctors Cat’i „Feel the Drive’i” või Madonna „Like a Prayer’it”, aga see ei ole see reegel.
14.
Soovita lugejatele kolm lugu, mida kuulata; iga järgneva
situatsiooni kohta üks: a) sünnipäeva hommikul; b) kirjutades
lõputööd, kui
väljas on 30 kraadi sooja; c) sõites
autoga läbi Euroopa ja istudes Leedu-Poola piiril kolmandat tundi.
a) Tullio De
Piscopo „Stop Bajon (Club Mix)“ (laul kevadest ja mu sünnipäev
on kevadel)
b) Spotify playlist „Deep House Focus“ vms
c) Valter Ojakäär „Rasked veosed“
Kaspar tööhoos. SÜNK VIII. Foto: Gabriela Liivamägi