Tänavu 28. novembril möödus ühel Eesti armastatuimal aritstil Ivo Linnal 50 aastat päevast, mil ta telekaamerate vahendusel esmakordselt suurema publiku ette astus. Poole sajandi pikkune karjäär on juba sedavõrd väärikas, et on paras aeg võtta hetk ning meenutada, kust suurmeister alustas ning kuidas on temast kujunenud just selline muusik nagu me teda täna tunneme. Nii ongi Vaiguviiul kogunud topeltplaadile “Unustatud ja unustamatu noorus” Ivo Linna salvestused aastatest 1968–1975. Album pakub tervikliku ja sisuka ülevaate, kuidas pisut nooruslikult kohmetu Ivo Linna vaid mõne aastaga oma nime kindlalt Eesti muusikalukku kirjutas.

Meie jaoks Vaiguviiulis sai see põnev teekond alguse ülemöödunud jaanipäeval, kui produtsent Mihkel sattus juhuslikult 20-aastase Ivo Linna esituses kuulma laulu “Kui käes on jaanipäev”. Esitusest lummatuna hakkas Mihkel pala ERRi fonoteegist otsima ja sattus selle käigus peale veel paljudele Ivo Linna nooruspõlve salvestustele, mida pole kunagi varem heliplaadil avaldatud. Kuna selliste pärlite enda teada hoidmine on peaaegu kuritegelik, algaski ettevalmistustöö, et just vanameistri lavajuubeliks tuua eestlasteni uus vaatenurk tema karjäärile. 

Uus on ju ikka hästi unustatud vana.