Kommentaarid (2)

Laulupeo meeleollu aitab viia laulupidude ajalugu ja kuldrepertuaari tutvustav topeltplaat

Postimees avaldas meie topeltplaadist "Eesti laulupidu 150" tutvustava artikli. Artikli autor on Helis Oidekivi.

Juulikuu lõpp hakkab paistma, kuid mõnus kuumalaine ei varjuta selle suve suursündmuse laulu- ja tantsupeo mälestusi. Juubelipeole kohaselt oli laulupeol osalejate arv enneolematult suur: kaare alla astus esinema lausa 1020 kollektiivi enam kui 35 000 laulu- ja pillimängijaga. Nüüd on sobiv aeg heita pilk ka ajalukku: vaadata silma oma päritolule, aja kulgemisele läbi laulupidude ning laulupidude kulgemisele läbi aja. Laulupeo meeleolu luua ning laulupidude (ning ka meie oma) ajalugu mõista aitab värske ja põhjalik topeltplaat “Eesti laulupidu 150”.

Laulupeo plaadi tegijad (vasakult paremale): Mihkel Truman, Jaanika Truman, Merke Maria Alev, Katariina Päts, Priit Kuulberg.  FOTO: Madis Sinivee

Kahest plaadist koosnev laulupidude ajalugu tutvustav kogumik mahutab endasse 26 laulu - välja on valitud kõige kõnekamad, tuntumad ja armastatumad teosed, mis on laulupidudega kokku kuulunud juba aastakümneid ja kauemgi. Plaadi muudab eriliseks asjaolu, et laulud pole lindistatud mõnes tänapäevases stuudios tippkooridega, vaid tegemist on originaalsete ja emotsionaalsete laulupidude kontsertsalvestustega. Salvestusi on alates 1933. aastast - varasematest aastatest pole neid lihtsalt saadaval - kuni 2014. aastani. Plaadifirma Vaiguviiul, kes topeltplaadi kokku pani ja välja andis, valis plaadile tõepoolest laulupidude repertuaari emotsionaalselt liigutava ja mitmekülgse kuldvaramu: plaadil kõlavad muuhulgas “Tuljak”, “Sind surmani”, “Ilus oled, isamaa”, “Laul Põhjamaast”, “Ta lendab mesipuu poole”, “Koit” (nii Aleksander Kunileiu kui Gustav Ernesaksa viisile, Ernesaksa looming suisa kahe erineva aasta laulupidudelt), “Mu isamaa on minu arm” (niisamuti kahest erinevast aastast) jpm. Laulude loetelu on küll suursugune ja märkimisväärne, kuid ometi võib tekkida küsimus, kellele on sellist laulude kogumikku siiski vaja. Laulud on ju tuntud ning neid annab kuulata tänapäeval kasvõi Youtube’istki - ja kas on üldse vahet, mis aasta esitusi kuulata? 

Siinkohal on oluline märkida, et plaatide juurde kuulub ka buklet, millel on kanda väga oluline roll plaadikomplekti kõrval. Nimelt võimaldab see informatiivne raamatuke lugeda iga laulu kohta hulganisti taustainformatsiooni. Nii saab plaadi kuulaja teada iga teose puhul lisaks loo pealkirjale ja autoritele ka laulu kirjutamise aasta, esitamisaasta koos esitaja ja dirigendiga, aasta, mil laul kõlas esmakordselt laulupeol, ning ka ülevaate, kuidas laul sündis. Bukleti teine väga oluline eesmärk on anda edasi ka laulupidude ajalugu. Põhjalikud (ja sealjuures kompaktsed) saatesõnad, mis avavad laulupidude ajaloolise, poliitilise ja kultuurilise konteksti, on kirjutanud Mart Laar ja Katariina Päts. Ajalooline ülevaade on tõepoolest kõikehaarav, see hõlmab neis saatesõnades kõiki laulupidusid, alustades päris esimesest, mil eesti heliloojate koorimuusikat, mida esitada, veel peaaegu et polnudki. Rännak jätkub värske Eesti vabariigi laulupidudega, kus kõlas juba ainult eesti heliloojate muusika, seejärel nõukogudeaegsete, sisult sotsialistlike ja vormilt rahvuslike laulupidudega ning jõuab lõpuks taasiseseisvunud Eesti vabade pidudeni. Kõige selle juures iseloomustavad Mart Laar ja Katariina Päts ka repertuaarivalikut, kirjeldavad lugude populaarsust ühel või teisel aastal ja põhjendavad seda, tuues lood valitsenud korra või tingimuste konteksti. 

Kuid pöördume tagasi küsimuse juurde, miks ja kellele on sellist topeltplaati koos informatiivse bukletiga siiski vaja. Topeltplaadi eesmärke laiemalt lahti seletades kirjeldab üks plaatide idee autoritest Mihkel Truman plaadi ja bukleti kooslust kui miskit, mis võimaldab reisida läbi laulupidude ajaloo ning näha sealjuures, kuidas riigis valitsev olukord peegeldub ka laulude esituses. Sealjuures on hoolega välja valitud 1933.-2014. aasta laulupidude kõige olulisemad laulud. Truman tõdeb, et nagu plaadiltki kuulda võib, kõlavad laulud tõepoolest aastati erinevalt: erineb meeleolu, tonaalsus ja vahel isegi tempo, milles oleme harjunud tänasel päeval lugu kuulma. Nii kõlab näiteks 1947. aasta “Mu isamaa on minu arm” (A. Kunileid) hoopis kiiremas tempos kui 1990. aastal. Kõik see annab meile võimaluse kuulda seda, mis inimeste hinges parajasti toimub: ärevust, rahu, hirmu, nukrust või hoopis mässumeelsust ja vabanemistahet. Nagu plaadiloojad isegi leiavad, on inimene oma ajastu peegeldus, ning kuna laulupidu ja inimene on nii tihedalt omavahel seotud, peegeldavad nemadki teineteist väga ehedalt. 

On väga rõõmustav, et buklet on tõlgitud ka inglise keelde. Laulupidu ei saa ilmselt küll neile, kes eesti kultuuriga kokku puutunud pole, nii omaks, kui eestlastele endile, ent siiski on oluline meie pika traditsiooniga laulupidude lugu laiema maailmagagi põhjalikult jagada ning esitada.  

Plaatide ja bukleti näol on tegemist ühe põneva projektiga, mis juubelilaulupeole tõesti veel enam pidulikkust ja sügavust kingib. Traditsiooni lahtimõtestamine pole ju midagi igapäevast, kuid see rännak tasub igal oma juurtest ja kodumaa ajaloost lugu pidaval eestlasel - nii laulupeol osalejal, külastajal kui ka telekast piiluval - kindlasti ette võtta.

Foto autor: Hendrik Osula

 Telli endale plaat siit:  http://vaiguviiul.ee/laulupidu150

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Email again:
Kommentaarid (2)
OWkJVrRwTYe rlEafpBithLOGy · 24. november 2019
nwUiBIxrKgATCc yNOcHSfwMke · 24. november 2019